Meie lood

„Hooliv kool 2020“ 09. november eneli.oopik


Traditsiooniks saanud Hooliva Kooli projekt sai oma näo 2020. aastal Peaasi.ee poolt esitatud väljakutsest, mis oli  vaimse tervise kampaania „Püsime koos“. Kampaania kutsus kõiki inimesi üksteisele vähemalt 15 minutit päevas vahetut tähelepanu jagama.

„Püsime koos“ temaatikast lähtudes keskendusime tunnetele ja märkamisele  igas klassis eraldi.

Klassijuhata tundides läbi kahe nädala oli igal õpilasel võimalus tunda ennast klassikollektiivi osana ja isiksusena. Mängiti erinevaid mänge, kus tõdeti ikka ja jälle, et kõik me oleme erinevad ja tunneme end erinevalt. Vestlustel pöörasime tähelepanu silmkontaktile ja tänutundele. Igas loodud olukorras keskendusime enda panusele ja tundele, et endal ja kaaslastel oleks hea tunne viibides ühes ruumis.

Tunni lõpetuseks kirjutasid osalenud õpilased ja õpetajad oma mõtte, kuidas maailmast saaks tänu minule rõõmsam paik ja mida Mina selleks teha saan?

Mõtteid vastustest:

Aidata, märgata abivajajat

Tunda huvi kuidas teistel läheb

Olla positiivne ja mõistev

Olen sõbralik

Pean kinni kokkulepetest ja ühiskonna reeglitest

Olen rõõmus

Saan rohkem tööd teha

Räägin viisakalt ja ei solva kedagi

Ei ole nii kuri vaid rohkem sõbralik

Lasen teistel rahulikult õppida

Saan teisi aidata

Et ma pole nii negatiivne

Käitun oma pereliikmetega paremini

Ma ei kakle

Saan rohkem loodust hoida

Ma ei viska prügi maha. Kasutan vähem plasti

Korjan prügi metsas üles ja ise seda maha ei viska

Olen tänulik, et noored lubasid käsitleda tundlikke teemasid, mis ühelt poolt aitavad noortel olla need, kes nad on, teisalt rääkides tundlikel teemadel tõuseb teadlikkus noorte hulgas erinevuste osas.  

Tunneme ja märkame selleks, et kõigil oleks hea elada.

 

Huvijuht

Traditsiooniks saanud Hooliva Kooli projekt sai oma näo 2020. aastal Peaasi.ee poolt esitatud väljakutsest, mis oli  vaimse tervise kampaania „Püsime koos“. Kampaania kutsus kõiki inimesi üksteisele vähemalt 15 minutit päevas vahetut tähelepanu jagama.

„Püsime koos“ temaatikast lähtudes keskendusime tunnetele ja märkamisele  igas klassis eraldi.

Klassijuhata tundides läbi kahe nädala oli igal õpilasel võimalus tunda ennast klassikollektiivi osana ja isiksusena. Mängiti erinevaid mänge, kus tõdeti ikka ja jälle, et kõik me oleme erinevad ja tunneme end erinevalt. Vestlustel pöörasime tähelepanu silmkontaktile ja tänutundele. Igas loodud olukorras keskendusime enda panusele ja tundele, et endal ja kaaslastel oleks hea tunne viibides ühes ruumis.

Tunni lõpetuseks kirjutasid osalenud õpilased ja õpetajad oma mõtte, kuidas maailmast saaks tänu minule rõõmsam paik ja mida Mina selleks teha saan?

Mõtteid vastustest:

Aidata, märgata abivajajat

Tunda huvi kuidas teistel läheb

Olla positiivne ja mõistev

Olen sõbralik

Pean kinni kokkulepetest ja ühiskonna reeglitest

Olen rõõmus

Saan rohkem tööd teha

Räägin viisakalt ja ei solva kedagi

Ei ole nii kuri vaid rohkem sõbralik

Lasen teistel rahulikult õppida

Saan teisi aidata

Et ma pole nii negatiivne

Käitun oma pereliikmetega paremini

Ma ei kakle

Saan rohkem loodust hoida

Ma ei viska prügi maha. Kasutan vähem plasti

Korjan prügi metsas üles ja ise seda maha ei viska

Olen tänulik, et noored lubasid käsitleda tundlikke teemasid, mis ühelt poolt aitavad noortel olla need, kes nad on, teisalt rääkides tundlikel teemadel tõuseb teadlikkus noorte hulgas erinevuste osas.  

Tunneme ja märkame selleks, et kõigil oleks hea elada.

 

Huvijuht