Meie lood

Ingrid Bärenklau – 90. Uskumatu! 13. märts eneli.oopik


Turba Kooli kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ingrid Bärenklau saab tänavu märtsis 90aastaseks. Kui me temaga neljapäeval kohtumise kokku leppisime, siis ta teatas, et kell 13 sobib hästi. Siis on ta oma jalutuskäigult tagasi.

Jõudsin kohale täpselt. Uurisin, kui pikk jalutuskäik oli. Ingrid vastas, et nad jalutavad kaaslasega iga päev viis kilomeetrit.  Jälgisin tema liigutusi, kui ta kohvilauda kattis. Ikka seesama tõtlikkus, sama läbematus, sama sarm nagu aastaid tagasi koolis. Igale poole jõuab ja kõike jaksab. Kuna olin küsima tulnud, siis alustasime.

Kuidas Sa õpetajaks said?

Mulle meeldis kodus emale jutustada, mis koolis juhtus. Rääkisin ka sellest, mida uut õppisin. Siis ema ütleski, et mulle sobib õpetamine. Miks Õpetajate Instituut?  Põhjus oli see, et seal ei olnud õppemaksu ja maksti stipendiumi. Sellest sai elatud. Teiseks põhjuseks oli, et raamatud olid mulle hästi tähtsad. Eriti meeldisid  mulle luuletused. Siis me emaga mõtlesimegi, et see on kõige sobilikum amet. Pärast sõda oli peredes kitsas käes, tuli vaadata, kuidas hakkama saad. Aga õppida tahtsin väga.

Kus Sa töötanud oled?

Suunati mind Rakvere rajooni Annikveresse sealsesse 7-klassilisesse kooli. Õpetasin seal 10 aastat. Siis kolisin Turbasse ja töötasin Turba Keskkoolis 35 aastat. Siis õpetasin Arte Gümnaasiumis kahte abituuriumi klassi. Olude sunnil lõpetasin linnakoolis käimise. Lõpetuseks olin veel mõned aastad abiks Nissi Koolis. Kokku olen lapsi ja noori õpetanud 53 aastat. Muide, sinna mahub ka Turbas õhtukoolis õpetamine. Nii et täiskasvanud ka.

Mida Sa praegustele õpetajatele sooviksid?

Jõudu ja jaksu. Mõtlen ikka, et minul on õpilastega vedanud. Tollel ajal oli õpetaja au sees. Aga ka hilisemal ajal, näiteks Arte noored olid väga vahvad kaasamõtlejad ja arutlejad.   Õpilastele sooviksin, et nad õpetajatest rohkem lugu peaksid. Kindlasti on õpetajal targale ja tähelepanelikule õpilasele midagi edasi anda.

Mis Su hobid on?

Mulle meeldib aiatöö. Seda ma teen suvel, talvel jalutan.

Siis kirjanduse lugemine, luuletamine. ( Kohe näen Ingridi poja poolt välja antud luulekogu). Sahtlis on neid veel.

 Olen palju näiteringiga tegelenud. Seal olid Lehte Muld, Villu ja Signe Reinmann ja noored ka. Harjutasime ja esinesime kultuurimajas.

Laulmine on minu üks suur armastus. Naiskooris Nelli laulsin 23 aastat, ansamblis Cantus 7 aastat.

Rahvatantsus olen 27 aastat käinud. Rühma nimi on Haspel. Algul olin juhendaja ja tantsija, nüüd ainult tantsija. (Kurdab, et peab vist ikka ära lõpetama, sest kõrvakuulmine kipub töntsiks jääma.)

Mis on Sinu meelest pikaealisuse saladus?

Tervisele pannakse alus lapsepõlves. Minul oli jõukas kodu märtsipommitamiseni. Elasime Tallinnas Taru maanteel. Söödi korralikult, võtsime kalamaksaõli. Olen olnud palju värskes õhus. Nii see on. Sportlane pole olnud, aga värske õhk aitab.  

Tänan Ingridit tema aja eest. Kadestan tema energiat ja elujõudu. Soovime üksteisele tervist ja jõudu. Õnnitlen veelkord juubilar ning astun välja. Mõtlen veel pikalt, kui suurepärane eeskuju Ingrid Bärenklau meile kõigile on.

Veelkord palju õnne, tervist ja jätkuvalt kerget jalga  pikaks ajaks!

Küsitles Merike Tsupsman, kolleeg Turba Koolist

 

 

Turba Kooli kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ingrid Bärenklau saab tänavu märtsis 90aastaseks. Kui me temaga neljapäeval kohtumise kokku leppisime, siis ta teatas, et kell 13 sobib hästi. Siis on ta oma jalutuskäigult tagasi.

Jõudsin kohale täpselt. Uurisin, kui pikk jalutuskäik oli. Ingrid vastas, et nad jalutavad kaaslasega iga päev viis kilomeetrit.  Jälgisin tema liigutusi, kui ta kohvilauda kattis. Ikka seesama tõtlikkus, sama läbematus, sama sarm nagu aastaid tagasi koolis. Igale poole jõuab ja kõike jaksab. Kuna olin küsima tulnud, siis alustasime.

Kuidas Sa õpetajaks said?

Mulle meeldis kodus emale jutustada, mis koolis juhtus. Rääkisin ka sellest, mida uut õppisin. Siis ema ütleski, et mulle sobib õpetamine. Miks Õpetajate Instituut?  Põhjus oli see, et seal ei olnud õppemaksu ja maksti stipendiumi. Sellest sai elatud. Teiseks põhjuseks oli, et raamatud olid mulle hästi tähtsad. Eriti meeldisid  mulle luuletused. Siis me emaga mõtlesimegi, et see on kõige sobilikum amet. Pärast sõda oli peredes kitsas käes, tuli vaadata, kuidas hakkama saad. Aga õppida tahtsin väga.

Kus Sa töötanud oled?

Suunati mind Rakvere rajooni Annikveresse sealsesse 7-klassilisesse kooli. Õpetasin seal 10 aastat. Siis kolisin Turbasse ja töötasin Turba Keskkoolis 35 aastat. Siis õpetasin Arte Gümnaasiumis kahte abituuriumi klassi. Olude sunnil lõpetasin linnakoolis käimise. Lõpetuseks olin veel mõned aastad abiks Nissi Koolis. Kokku olen lapsi ja noori õpetanud 53 aastat. Muide, sinna mahub ka Turbas õhtukoolis õpetamine. Nii et täiskasvanud ka.

Mida Sa praegustele õpetajatele sooviksid?

Jõudu ja jaksu. Mõtlen ikka, et minul on õpilastega vedanud. Tollel ajal oli õpetaja au sees. Aga ka hilisemal ajal, näiteks Arte noored olid väga vahvad kaasamõtlejad ja arutlejad.   Õpilastele sooviksin, et nad õpetajatest rohkem lugu peaksid. Kindlasti on õpetajal targale ja tähelepanelikule õpilasele midagi edasi anda.

Mis Su hobid on?

Mulle meeldib aiatöö. Seda ma teen suvel, talvel jalutan.

Siis kirjanduse lugemine, luuletamine. ( Kohe näen Ingridi poja poolt välja antud luulekogu). Sahtlis on neid veel.

 Olen palju näiteringiga tegelenud. Seal olid Lehte Muld, Villu ja Signe Reinmann ja noored ka. Harjutasime ja esinesime kultuurimajas.

Laulmine on minu üks suur armastus. Naiskooris Nelli laulsin 23 aastat, ansamblis Cantus 7 aastat.

Rahvatantsus olen 27 aastat käinud. Rühma nimi on Haspel. Algul olin juhendaja ja tantsija, nüüd ainult tantsija. (Kurdab, et peab vist ikka ära lõpetama, sest kõrvakuulmine kipub töntsiks jääma.)

Mis on Sinu meelest pikaealisuse saladus?

Tervisele pannakse alus lapsepõlves. Minul oli jõukas kodu märtsipommitamiseni. Elasime Tallinnas Taru maanteel. Söödi korralikult, võtsime kalamaksaõli. Olen olnud palju värskes õhus. Nii see on. Sportlane pole olnud, aga värske õhk aitab.  

Tänan Ingridit tema aja eest. Kadestan tema energiat ja elujõudu. Soovime üksteisele tervist ja jõudu. Õnnitlen veelkord juubilar ning astun välja. Mõtlen veel pikalt, kui suurepärane eeskuju Ingrid Bärenklau meile kõigile on.

Veelkord palju õnne, tervist ja jätkuvalt kerget jalga  pikaks ajaks!

Küsitles Merike Tsupsman, kolleeg Turba Koolist